相应部35相应28经到30经,燃烧经,已被压迫经,根除一切我慢之适当修行经
28 燃烧经(火焰经)
第六经
有一次,世尊住在伽耶城的伽耶头山,与一千位比丘在一起。在那里,世尊对比丘们说道:
"比丘们,一切都在燃烧。比丘们,什么一切在燃烧呢?
比丘们,眼在燃烧,色(视觉对象)在燃烧,眼识在燃烧,眼触在燃烧。凡是以眼触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——那也在燃烧。
以什么而燃烧呢?我说:'以贪欲之火、嗔恚之火、愚痴之火而燃烧;以生、老、死、忧愁、悲泣、痛苦、忧恼、绝望而燃烧。'
(中略——此处省略了耳、声、耳识、耳触及其感受;鼻、香、鼻识、鼻触及其感受;以及相应的燃烧说明,格式与眼相同)
舌在燃烧,味在燃烧,舌识在燃烧,舌触在燃烧。凡是以舌触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——那也在燃烧。
以什么而燃烧呢?我说:'以贪欲之火、嗔恚之火、愚痴之火而燃烧;以生、老、死、忧愁、悲泣、痛苦、忧恼、绝望而燃烧。'
(中略——此处省略了身、触、身识、身触及其感受的燃烧说明)
意在燃烧,法(心对象)在燃烧,意识在燃烧,意触在燃烧。凡是以意触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——那也在燃烧。
以什么而燃烧呢?我说:'以贪欲之火、嗔恚之火、愚痴之火而燃烧;以生、老、死、忧愁、悲泣、痛苦、忧恼、绝望而燃烧。'
比丘们,如此看见的多闻圣弟子,对眼厌离,对色厌离,对眼识厌离,对眼触厌离,凡是以眼触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——对那也厌离。
(中略——此处省略了对耳、鼻、舌、身及其各自对象、识、触、感受的厌离,格式相同)
凡是以意触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——对那也厌离。
厌离后就离欲;离欲后就解脱;解脱后就有'已解脱'的智慧。他了知:'生已尽,梵行已立,应作已作,不再有此后的存在状态。'"
世尊如此说。那些比丘们对世尊所说欢喜信受。而且,在这番开示被宣说的时候,那一千位比丘的心,不再执取,从诸漏中解脱了。
29 已被压迫经(疲惫经)
第七经
如是我闻:有一次,世尊住在王舍城的竹林迦兰陀园。在那里,世尊对比丘们说道:
"比丘们,一切都已被压迫(疲惫不堪)。比丘们,什么一切已被压迫呢?
比丘们,眼已被压迫,色已被压迫,眼识已被压迫,眼触已被压迫。凡是以眼触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——那也已被压迫。
被什么所压迫呢?我说:'被生、老、死、忧愁、悲泣、痛苦、忧恼、绝望所压迫。'
(中略——此处省略了耳、声、耳识、耳触及其感受;鼻、香、鼻识、鼻触及其感受的压迫说明)
舌已被压迫,味已被压迫,舌识已被压迫,舌触已被压迫。凡是以舌触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——那也已被压迫。
被什么所压迫呢?我说:'被生、老、死、忧愁、悲泣、痛苦、忧恼、绝望所压迫。'
身已被压迫……(中略)……
意已被压迫,法已被压迫,意识已被压迫,意触已被压迫。凡是以意触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——那也已被压迫。
被什么所压迫呢?我说:'被生、老、死、忧愁、悲泣、痛苦、忧恼、绝望所压迫。'
比丘们,如此看见的多闻圣弟子,对眼厌离,对色厌离,对眼识厌离,对眼触厌离……(中略)……凡是以意触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——对那也厌离。
厌离后就离欲;离欲后就解脱;解脱后就有'已解脱'的智慧。他了知:'生已尽,梵行已立,应作已作,不再有此后的存在状态。'"
30 根除一切我慢之适当修行经
第八经
"比丘们,我将为你们教导适合于根除一切我慢(虚妄想)的修行道路。你们要仔细听,好好地作意,我要说了。"
"比丘们,什么是适合于根除一切我慢的修行道路呢?"
"在此,比丘们,比丘不以眼为'我'而想,不在眼中想(不以眼为处所而想),不从眼想(不以眼为来源而想),不想'眼是我的'。
不以色为'我'而想,不在色中想,不从色想,不想'色是我的'。
不以眼识为'我'而想,不在眼识中想,不从眼识想,不想'眼识是我的'。
不以眼触为'我'而想,不在眼触中想,不从眼触想,不想'眼触是我的'。
凡是以眼触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——对那也不想(为'我'),不在那之中想,不从那而想,不想'那是我的'。
(中略——此处省略了耳、声、耳识、耳触及其感受;鼻、香、鼻识、鼻触及其感受;以及相应的不想说明)
不以舌为'我'而想,不在舌中想,不从舌想,不想'舌是我的'。
不以味为'我'而想,不在味中想,不从味想,不想'味是我的'。
不以舌识为'我'而想,不在舌识中想,不从舌识想,不想'舌识是我的'。
不以舌触为'我'而想,不在舌触中想,不从舌触想,不想'舌触是我的'。
凡是以舌触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——对那也不想,不在那之中想,不从那而想,不想'那是我的'。
(中略——此处省略了身、触、身识、身触及其感受的不想说明)
不以意为'我'而想,不在意中想,不从意想,不想'意是我的'。
不以法为'我'而想,不在法中想,不从法想,不想'法是我的'。
不以意识为'我'而想,不在意识中想,不从意识想,不想'意识是我的'。
不以意触为'我'而想,不在意触中想,不从意触想,不想'意触是我的'。
凡是以意触为缘所生起的感受——无论是乐受、苦受、还是不苦不乐受——对那也不想,不在那之中想,不从那而想,不想'那是我的'。
不以一切为'我'而想,不在一切之中想,不从一切而想,不想'一切是我的'。
他如此不作虚妄想时,就不执取世间的任何事物。不执取就不恐惧不安。不恐惧不安就自己亲证涅槃。他了知:'生已尽,梵行已立,应作已作,不再有此后的存在状态。'
比丘们,这就是适合于根除一切我慢(虚妄想)的修行道路。"
巴利语原版经文
SN.35.28/(6). Ādittasuttaṃ
28. Ekaṃ samayaṃ bhagavā gayāyaṃ viharati gayāsīse saddhiṃ bhikkhusahassena. Tatra kho bhagavā bhikkhū āmantesi– “sabbaṃ, bhikkhave, ādittaṃ. Kiñca, bhikkhave, sabbaṃ ādittaṃ? Cakkhu, bhikkhave, ādittaṃ, rūpā ādittā, cakkhuviññāṇaṃ ādittaṃ, cakkhusamphasso āditto. Yampidaṃ cakkhusamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tampi ādittaṃ. Kena ādittaṃ? ‘Rāgagginā, dosagginā, mohagginā ādittaṃ, jātiyā jarāya maraṇena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi ādittan’ti vadāmi …pe… jivhā ādittā, rasā ādittā, jivhāviññāṇaṃ ādittaṃ, jivhāsamphasso āditto Yampidaṃ jivhāsamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tampi ādittaṃ. Kena ādittaṃ? ‘Rāgagginā, dosagginā, mohagginā ādittaṃ, jātiyā jarāya maraṇena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi ādittan’ti vadāmi …pe… mano āditto, dhammā ādittā, manoviññāṇaṃ ādittaṃ, manosamphasso āditto. Yampidaṃ manosamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tampi ādittaṃ. Kena ādittaṃ? ‘Rāgagginā, dosagginā, mohagginā ādittaṃ, jātiyā jarāya maraṇena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi ādittan’ti vadāmi. Evaṃ passaṃ, bhikkhave, sutavā ariyasāvako cakkhusmimpi nibbindati, rūpesupi nibbindati, cakkhuviññāṇepi nibbindati, cakkhusamphassepi nibbindati, yampidaṃ cakkhusamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tasmimpi nibbindati …pe… yampidaṃ manosamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tasmimpi nibbindati. Nibbindaṃ virajjati; virāgā vimuccati; vimuttasmiṃ vimuttamiti ñāṇaṃ hoti. ‘Khīṇā jāti, vusitaṃ brahmacariyaṃ, kataṃ karaṇīyaṃ, nāparaṃ itthattāyā’ti pajānātī”ti. Idamavoca bhagavā. Attamanā te bhikkhū bhagavato bhāsitaṃ abhinanduṃ. Imasmiñca pana veyyākaraṇasmiṃ bhaññamāne tassa bhikkhusahassassa anupādāya āsavehi cittāni vimucciṃsūti. Chaṭṭhaṃ.
SN.35.29/(7). Addhabhūtasuttaṃ
29. Evaṃ me sutaṃ– ekaṃ samayaṃ bhagavā rājagahe viharati veḷuvane kalandakanivāpe. Tatra kho bhagavā bhikkhū āmantesi– “sabbaṃ, bhikkhave, addhabhūtaṃ. Kiñca bhikkhave, sabbaṃ addhabhūtaṃ? Cakkhu, bhikkhave, addhabhūtaṃ, rūpā addhabhūtā, cakkhuviññāṇaṃ addhabhūtaṃ, cakkhusamphasso addhabhūto, yampidaṃ cakkhusamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tampi addhabhūtaṃ. Kena addhabhūtaṃ? ‘Jātiyā jarāya maraṇena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi addhabhūtan’ti vadāmi …pe… jivhā addhabhūtā, rasā addhabhūtā, jivhāviññāṇaṃ addhabhūtaṃ, jivhāsamphasso addhabhūto, yampidaṃ jivhāsamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tampi addhabhūtaṃ. Kena addhabhūtaṃ? ‘Jātiyā jarāya maraṇena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi addhabhūtan’ti vadāmi. Kāyo addhabhūto …pe… mano addhabhūto, dhammā addhabhūtā, manoviññāṇaṃ addhabhūtaṃ, manosamphasso addhabhūto, yampidaṃ manosamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tampi addhabhūtaṃ. Kena addhabhūtaṃ? ‘Jātiyā jarāya maraṇena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi upāyāsehi addhabhūtan’ti vadāmi. Evaṃ passaṃ, bhikkhave, sutavā ariyasāvako cakkhusmimpi nibbindati, rūpesupi nibbindati, cakkhuviññāṇepi nibbindati, cakkhusamphassepi nibbindati …pe… yampidaṃ manosamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tasmimpi nibbindati. Nibbindaṃ virajjati virāgā vimuccati, vimuttasmiṃ ‘vimutta’miti ñāṇaṃ hoti, ‘khīṇā jāti vusitaṃ brahmacariyaṃ, kataṃ karaṇīyaṃ, nāparaṃ itthattāyā’ti pajānātī”ti. Sattamaṃ.
SN.35.30/(8). Samugghātasāruppasuttaṃ
30. “Sabbamaññitasamugghātasāruppaṃ vo, bhikkhave, paṭipadaṃ desessāmi. Taṃ suṇātha, sādhukaṃ manasi karotha; bhāsissāmīti. Katamā ca sā, bhikkhave, sabbamaññitasamugghātasāruppā paṭipadā? Idha, bhikkhave, bhikkhu cakkhuṃ na maññati, cakkhusmiṃ na maññati, cakkhuto na maññati, cakkhuṃ meti na maññati. Rūpe na maññati, rūpesu na maññati, rūpato na maññati, rūpā meti na maññati. Cakkhuviññāṇaṃ na maññati, cakkhuviññāṇasmiṃ na maññati, cakkhuviññāṇato na maññati, cakkhuviññāṇaṃ meti na maññati. Cakkhusamphassaṃ na maññati, cakkhusamphassasmiṃ na maññati, cakkhusamphassato na maññati, cakkhusamphasso meti na maññati. Yampidaṃ cakkhusamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tampi na maññati tasmimpi na maññati, tatopi na maññati, taṃ meti na maññati …pe… jivhaṃ na maññati, jivhāya na maññati, jivhāto na maññati, jivhā meti na maññati. Rase na maññati, rasesu na maññati, rasato na maññati, rasā meti na maññati. Jivhāviññāṇaṃ na maññati, jivhāviññāṇasmiṃ na maññati, jivhāviññāṇato na maññati, jivhāviññāṇaṃ meti na maññati. Jivhāsamphassaṃ na maññati, jivhāsamphassasmiṃ na maññati, jivhāsamphassato na maññati, jivhāsamphasso meti na maññati. Yampidaṃ jivhāsamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tampi na maññati, tasmimpi na maññati, tatopi na maññati, taṃ meti na maññati …pe… manaṃ na maññati, manasmiṃ na maññati, manato na maññati, mano meti na maññati. Dhamme na maññati, dhammesu na maññati, dhammato na maññati, dhammā meti na maññati. Manoviññāṇaṃ na maññati, manoviññāṇasmiṃ na maññati, manoviññāṇato na maññati, manoviññāṇaṃ meti na maññati. Manosamphassaṃ na maññati, manosamphassasmiṃ na maññati, manosamphassato na maññati, manosamphasso meti na maññati Yampidaṃ manosamphassapaccayā uppajjati vedayitaṃ sukhaṃ vā dukkhaṃ vā adukkhamasukhaṃ vā tampi na maññati, tasmimpi na maññati, tatopi na maññati, taṃ meti na maññati. Sabbaṃ na maññati, sabbasmiṃ na maññati, sabbato na maññati, sabbaṃ meti na maññati. So evaṃ amaññamāno na ca kiñci loke upādiyati. Anupādiyaṃ na paritassati. Aparitassaṃ paccattaññeva parinibbāyati. ‘Khīṇā jāti, vusitaṃ brahmacariyaṃ, kataṃ karaṇīyaṃ, nāparaṃ itthattāyā’ti pajānāti. Ayaṃ kho sā, bhikkhave, sabbamaññitasamugghātasāruppā paṭipadā”ti. Aṭṭhamaṃ.