相应部35相应1经到6经,内无常经,内苦经,内无我经,外无常经,外苦经,外无我经
礼敬彼世尊、阿罗汉、正等正觉者
相应部
(四)六处篇
三十五、(一)六处相应
第一品 无常品
1 内无常经
如是我闻。一时,世尊住在舍卫城祇树给孤独园。在那里,世尊对比丘们说道:"比丘们!"比丘们回答说:"尊者!"世尊如此说道:
"比丘们,眼是无常的。凡是无常的,那就是苦的;凡是苦的,那就是无我的。凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
耳是无常的。凡是无常的……(中略)……
鼻是无常的。凡是无常的……(中略)……
舌是无常的。凡是无常的,那就是苦的;凡是苦的,那就是无我的。凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
身是无常的。凡是无常的……(中略)……
意是无常的。凡是无常的,那就是苦的;凡是苦的,那就是无我的。凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
比丘们,如此观察的多闻圣弟子,对眼厌离,对耳厌离,对鼻厌离,对舌厌离,对身厌离,对意厌离。厌离后则离欲;离欲后则解脱;解脱时,生起'已解脱'的智慧。他了知:'生已尽,梵行已立,应作已作,不再有此后的轮回状态。'"
第一经终。
2 内苦经
"比丘们,眼是苦的。凡是苦的,那就是无我的;凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
耳是苦的……(中略)……鼻是苦的……舌是苦的……身是苦的……意是苦的。凡是苦的,那就是无我的;凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
如此观察……(中略)……他了知:'不再有此后的轮回状态。'"
第二经终。
3 内无我经
3. "比丘们,眼是无我的。凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
耳是无我的……(中略)……鼻是无我的……舌是无我的……身是无我的……意是无我的。凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
如此观察……(中略)……他了知:'不再有此后的轮回状态。'"
第三经终。
4 外无常经
"比丘们,色(色尘,即物质事物)是无常的。凡是无常的,那就是苦的;凡是苦的,那就是无我的。凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
声……香……味……触……法(法尘)是无常的。凡是无常的,那就是苦的;凡是苦的,那就是无我的。凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
比丘们,如此观察的多闻圣弟子,对色厌离,对声厌离,对香厌离,对味厌离,对触厌离,对法厌离。厌离后则离欲;离欲后则解脱;解脱时,生起'已解脱'的智慧。他了知:'生已尽,梵行已立,应作已作,不再有此后的轮回状态。'"
第四经终。
5 外苦经
"比丘们,色是苦的。凡是苦的,那就是无我的;凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
声……香……味……触……法是苦的。凡是苦的,那就是无我的。凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
如此观察……(中略)……他了知:'不再有此后的轮回状态。'"
第五经终。
6 外无我经
"比丘们,色是无我的。凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
声……香……味……触……法是无我的。凡是无我的,对于那个,应当以正慧如实地这样观察:'这不是我的,这不是我,这不是我的自我。'
如此观察……(中略)……他了知:'不再有此后的轮回状态。'"
第六经终。
巴利语原版经文
Namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa.
Saṃyuttanikāyo
(4) Saḷāyatanavaggo
35.(1). Saḷāyatanasaṃyuttaṃ
1. Aniccavaggo
1/(1). Ajjhattāniccasuttaṃ
1. Evaṃ me sutaṃ. Ekaṃ samayaṃ bhagavā sāvatthiyaṃ viharati jetavane anāthapiṇḍikassa ārāme. Tatra kho bhagavā bhikkhū āmantesi– “bhikkhavo”ti. “Bhadante”ti te bhikkhū bhagavato paccassosuṃ. Bhagavā etadavoca–
“Cakkhuṃ bhikkhave, aniccaṃ. Yadaniccaṃ taṃ dukkhaṃ; yaṃ dukkhaṃ tadanattā. Yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Sotaṃ aniccaṃ. Yadaniccaṃ …pe… ghānaṃ aniccaṃ. Yadaniccaṃ …pe… jivhā aniccā. Yadaniccaṃ taṃ dukkhaṃ; yaṃ dukkhaṃ tadanattā. Yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Kāyo anicco. Yadaniccaṃ …pe… mano anicco. Yadaniccaṃ taṃ dukkhaṃ; yaṃ dukkhaṃ tadanattā. Yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Evaṃ passaṃ, bhikkhave, sutavā ariyasāvako cakkhusmimpi nibbindati, sotasmimpi nibbindati, ghānasmimpi nibbindati, jivhāyapi nibbindati, kāyasmimpi nibbindati manasmimpi nibbindati. Nibbindaṃ virajjati; virāgā vimuccati; vimuttasmiṃ vimuttamiti ñāṇaṃ hoti. ‘Khīṇā jāti, vusitaṃ brahmacariyaṃ, kataṃ karaṇīyaṃ, nāparaṃ itthattāyā’ti pajānātī”ti. Paṭhamaṃ.
2/(2). Ajjhattadukkhasuttaṃ
2. “Cakkhuṃ, bhikkhave, dukkhaṃ. Yaṃ dukkhaṃ tadanattā; yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Sotaṃ dukkhaṃ …pe… ghānaṃ dukkhaṃ… jivhā dukkhā… kāyo dukkho… mano dukkho. Yaṃ dukkhaṃ tadanattā; yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Evaṃ passaṃ …pe… nāparaṃ itthattāyāti pajānātī”ti. Dutiyaṃ.
3/(3). Ajjhattānattasuttaṃ
3. “Cakkhuṃ, bhikkhave, anattā. Yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Sotaṃ anattā …pe… ghānaṃ anattā… jivhā anattā… kāyo anattā… mano anattā. Yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Evaṃ passaṃ …pe… nāparaṃ itthattāyāti pajānātī”ti. Tatiyaṃ.
4/(4). Bāhirāniccasuttaṃ
4. “Rūpā bhikkhave, aniccā. Yadaniccaṃ taṃ dukkhaṃ; yaṃ dukkhaṃ tadanattā. Yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Saddā… gandhā… rasā… phoṭṭhabbā… dhammā aniccā. Yadaniccaṃ taṃ dukkhaṃ; yaṃ dukkhaṃ tadanattā. Yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Evaṃ passaṃ, bhikkhave, sutavā ariyasāvako rūpesupi nibbindati, saddesupi nibbindati, gandhesupi nibbindati, rasesupi nibbindati, phoṭṭhabbesupi nibbindati, dhammesupi nibbindati. Nibbindaṃ virajjati; virāgā vimuccati; vimuttasmiṃ vimuttamiti ñāṇaṃ hoti. ‘Khīṇā jāti, vusitaṃ brahmacariyaṃ, kataṃ karaṇīyaṃ, nāparaṃ itthattāyā’ti pajānātī”ti. Catutthaṃ.
5/(5). Bāhiradukkhasuttaṃ
5. “Rūpā bhikkhave, dukkhā. Yaṃ dukkhaṃ tadanattā; yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Saddā… gandhā… rasā… phoṭṭhabbā… dhammā dukkhā. Yaṃ dukkhaṃ tadanattā. Yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Evaṃ passaṃ …pe… nāparaṃ itthattāyāti pajānātī”ti. Pañcamaṃ.
6/(6). Bāhirānattasuttaṃ
6. “Rūpā, bhikkhave, anattā. Yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Saddā… gandhā… rasā… phoṭṭhabbā… dhammā anattā. Yadanattā taṃ ‘netaṃ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṃ yathābhūtaṃ sammappaññāya daṭṭhabbaṃ. Evaṃ passaṃ …pe… nāparaṃ itthattāyāti pajānātī”ti. Chaṭṭhaṃ.